Häbi

(2018)

Möödunud sajandi 80-ndate aastate keskel saabub Venemaalt Eestisse noor 
tütarlaps Nadka. Ta on usin ja tagasihoidlik, tal on hooliv tädi ja 
turvaline keskkond. Sellest kõigest aga ei piisa, kuna Nadkal puuduvad 
unistused ja enesekindlus. Tema lugu näitab piltlikult, kuidas häbi 
kultiveerimine kasvatusvahendina on lapse suhtes kuritegelik. Loo lõpp 
on võetud tõestisündinud juhtumist, mis oli ka raamatu sündimise 
ajendiks.
Psühhoanalüütilise alltooniga raamatule annab lisaväärtuse Kerttu Rakke 
aus, otsekohene ja ladus jutustamisstiil, mis aitab näha, kuidas 
võetakse iseendas omaks häbistamise tulemus ning kuidas häbi nii 
teadvustamatult kui teadlikult põlvest põlve edasi pärandatakse.