Iluasjake

("Kolmanda printsessi" järg, 2002)

2001. aasta detsembris võttis minuga ühendust K-Kirjastus, kes oli välja andnud Kadri Kõusaare "Ego" ning Kaur Kenderi raamatu "Check out". Nende ideeks oli saada oma autorite sekka kõik vähegi kõmulisemad Eesti autorid. Leppisime kokku, et kirjutan aprilliks midagi valmis. Raha, mis honorariks pakuti, ei olnud kaugeltki väike. Sellest 15 000 sain avansina. 

Kodus lepingut lugedes aga hakkasin oma otsuses kahtlema: nimelt oli lepingus punkt, mis keelas mul avaldada pärast raamatu ilmumist poole aasta jooksul mõnda uut raamatut – uus oleks vana müüginumbreid kahandanud. Kuna lepingus polnud kirjas, millal raamat täpselt ilmub, arvutasin ma pisut ja avastasin, et alguses suurena paistnud summa ei olegi terve aasta peale jagatuna enam nii suur. Minu kuupalk oli tollal 6000 krooni. Ainus võimalus midagi teenida oli anda välja mingi raamat enne lepingujärgset. Asusin usinalt kirjutama järge "Kolmandale printsessile". Vähem kui kuu ajaga oli see valmis, ja tänu Tallinna Raamatutrükikoja kiirele tegutsemisele ilmus see juba veebruaris 2001. Trükikuludeks kasutasin K-Kirjastuselt saadud avanssi... 

"Iluasjake" räägib Marilynist, sellest, mis juhtus pärast Janiga kokkukolimist. Kuidas hakkama saada, kui su mees vaatab teist naist? Eriti veel, kui see teine pole sinust ei ilusam ega noorem? Mis teha, kui sinu tuntus toob välja seni peidus olnud rahamaiad sugulased? – Loomulikult said kõik need küsimused raamatu lõpus õnnelikud vastused.