Seitse päeva

(2000)

Selle loo ilmumise seletamiseks tuleb minna ajas tagasi. 

Tegelikult olin kirjastamisega kokku puutunud juba varem. Minu ülikooliaegne sõbranna Aidi Vallik (kes on praegu telesarja "Saladused" üks autoreid) oli juba 80ndate lõpul tuntud kui punkluuletaja ATS. Tema esimene luulekogu ilmus 1990. aasta Luulekassetis. 1996. aastaks oli tal kogunenud taas hulk luuletusi, mida avaldada võiks. Erinevatel põhjustel ei saanud raamatu ilmumine teoks ning seepärast otsustasime selle koos välja anda – mina kujundasin kaane, toimetasin ja kirjastasin. Tegin avalduse maksuametile, et tegemist ei ole rahateenimisprojektiga ning nii ilmus 1996. suvel ATSi luulekogu "Videvikus lepatriinulend". Julgen arvata, et see on üks paremaid eesti luulekogusid üleüldse. Väikeste möödarääkimiste tõttu trükikojaga ei näe raamat kahjuks küll nii ilus välja kui me plaanisime. 

2000. aastal oli Atsul taas kogunenud raamatutäis luuletusi. Minu kolleeg Piia Põldmaa reklaamiagentuurist DDB oli nõus selle kujunduse enda peale võtma. Et luulekogu väljaandmine on oma olemuselt sama enesetapjalik kui kokaiini tarvitamine (võid seda teha, kui oma rahaga tõesti midagi targemat peale ei oska hakata), otsustasin küsida selle jaoks raha Eesti Kultuurkapitalilt. Kui augustis avaldusi täitsin, tuli pähe, et küsiks äkki enda jaoks ka. Mul oli meeles mõlkunud üks lugu, millest avalduste esitamise hetkel oli valmis vaid pool lehekülge ja seegi rohkem idee kui tekstina. Kultuurkapitalile avalduse esitamiseks peab olema aga kindlasti ette näidata käsikiri. Kuna olin end kirjastajana reklaaminud, valetasin, et Kerttu Rakke autorinime taha varjuv kodanik ei taha lõpetamata lugu kellelegi näidata ja sellepärast pole mul võimalik teksti näidata. 

Minu õnneks oli tookord Kultuurkapitali nõukogus paar inimest, kellele oli mu "Kalevipoeg" meeldinud ning septembris 2000 ma saingi raha! Nii Atsu kui enda raamatu jaoks. Kultuurkapital eraldab raha teatud ajaks, see tähendab – pidin kähku kirjutama hakkama, et veel 2000. aasta lõpuks oleks raamat väljas! 

Sain sellega hakkama kolme nädalaga. Raamat ilmus 2000. aasta detsembris. Paar nädalat varem ilmus Atsu raamat "Mina ja Käthe Kollwitz". 

"Seitse päeva" räägib 19aastasest tüdrukust, kes tuleb väikelinnast Tallinna. Kirjeldatud on tema elu seitsme kuu jooksul, kus igast kuust on valitud üks ööpäev. Kunstiambitsioonidega tüdruk ei saa Kunstiakadeemiasse sisse ning otsustab aasta ühes ilusalongis administraatorina töötada. Kuna teda on ka varem huvitanud peod ja erinevad mõnuained, leiavad need ta ka Tallinnas üles. Raamatu lõpp jääb lahtiseks – ei saa aru, kas tüdruk teeb üledoosi või mitte.

Katkend: