Mais 2001 võttis minuga ühendust Jelena Rootamm kirjastusest Vastus. See on kirjastus, mis peamiselt tegeleb ametialaste käsiraamatute väljaandmisega. Paar aastat varem oli neil tekkinud idee hakata välja andma Eesti algupärase meelelahutuse sarja, võttes eeskujuks maailmakirjanduses levima hakanud…

Pärast "Seitsme päeva" ilmumist läks enda isiku ja kertturakkenduse lahus hoidmine keerulisemaks. Jaanuaris 2001 ilmus Eesti Ekspressis Marko Mägi intervjuu minuga, pealkiri: "Mina olengi Kerttu Rakke". Fotoks valisin ühe "haltuurafoto" – nimelt olin pool aastat varem poseerinud tuttavale fotograaf…

Aastal 2004 ilmus "Seitse päeva" audioraamatuna. Julgen öelda, et see oli üks Kultuurkapitali lüpsev projekt, kus projektist said autorid teada vahetult enne esitlust ja mille eest autoritele raha ei makstud ("Keegi teine autoritest pole raha tahtnud, loodetavasti ei taha ka sina?"). Lugu ei mahtun…

Selle loo ilmumise seletamiseks tuleb minna ajas tagasi.  Tegelikult olin kirjastamisega kokku puutunud juba varem. Minu ülikooliaegne sõbranna Aidi Vallik (kes on praegu telesarja "Saladused" üks autoreid) oli juba 80ndate lõpul tuntud kui punkluuletaja ATS. Tema esimene luulekogu ilmus 1990. a…

Aastal 1996 kolisin elama Tallinna. Kuna aga mu perekond ja elukaaslane elasid endiselt Lõuna–Eestis, sõitsin peaaegu igal nädalavahetusel Tallinnast minema. See tähendas kokku umbes 6–7 tundi bussisõitu nädalas. Et seda aega huvitavamaks teha, jutustasin endale mõttes lugusid. Fantaseerisin, aga ü…

Selle loo kirjutasin 17aastaselt, ning edevale inimesele kohaselt tahtsin seda muidugi kohe ka avaldatuna näha. Tollal polnud internetti ega erinevaid kirjandusportaale, ainuke võimalus end näidata oli ajakirjas Vikerkaar, mis oli suunatud just nooremale lugejaskonnale. Laenasin kirjutusmasinate la…